Ei teagi, kas see on hea, kui oled lugenud enne etendust teost või mitte. Tänase kogemuse puhul oli varasem kogemus kirjandusest justkui takistus. Otsisin pidevalt kohti, mis läksid vastuollu Tolstoi kirjutatuga. Samas enamustel juhtudel on parem teada natukene tausta. Vist. Aga etendus ise. Ma ei tea, kas see näis ainult mulle, aga kuidagi ei läinud käima. Osatäitjad üritasid justkui panna emotsioone igasse lausesse eraldi ning seetõttu jäi veidi poolik mulje. Pärast esimest vaatust arvasin, et Priit Võigemast teeb minu jaoks esimest mainimisväärset rolli pärast teatrikooli lõpetamist. Aga teised vaatused andsid alust loobuda sellest mõttest. Muidugi oli kohti, mis olid head, näiteks Vronski ja Anna kohtumine kahe klaasukse vahel. Aga kui jääb selgusetuks see, miks teine osa raamatust on välja jäetud (mille tulemusena jääb selgusetuks Anna rongi ette viskumine), siis kaovad ka head kohad. Kahju, sest tegelikult oleks see võinud veidi lihtsamalt mõjuda palju ehedamalt...