mälestuseks ja mäletamiseks...

Ma arvan, maailmas puudus see värav.
Ja nõnda mina ta lõin.
Söe mustast särast,
nägemuste udust ta ilmsiks tõin.

Ma lõin ka linnud.
Ja nendel on kadunud hingede silmad.
Ja puud. Kui hiiglase mõtted.
Kui maa ja taeva vahel sillad.

Mu värava taga on päike.
Söemusta mõtte säralt sai see tule.
Mu värav on lahti. Su päralt.
Kui leiad tee, siis tule!

Debora Vaarandi "Kristjan Rauaga (Muinasvärav)"
-----------------------------------------------------------------------------
Minu kõige ilusam seos on see, mil Kätrin luges "Ööviiulit".

Kommentaarid

  1. Ilus, kui on ilusaid mälestusi ja hetki, mida kingivad meile lähedased inimesed.

    VastaKustuta

Postita kommentaar