taas purkide maailmas.

Nagu ma korduvalt maininud olen, käivad mul peal erinevad tuhinad. 2009.aasta sügisel tegime Kikuga ikka mitu õhtut erinevaid hoidiseid. Lausa nii palju, et lisaks ise söömisele ja kinkimisele neid veel selle aasta kevadeni jagus. Sel aastal katsun asja võtta realistlikumalt ja katsetada vähemal määral ning asjadega, mis eelmisest korrast väga maitsema hakkasid või proovimata jäid. Nii kohtusimegi sel kolmapäeval Kristi ja Karoliinaga viimase ilusas köögis, et panna purki huvitavaid maitseid.

Kokku valmis meil kolm erinevat segu. Esimeseks üks minu lemmikuid eelmisest korrast, mis lihtsalt lõppes jõululaualt mõningate minutitega - punase sibula moos.

Olen pikka aega tahtnud teha midagi pihlakatest. Et aga mitte korrata eelmisel aastal emme tehtud pihlakakastet (kuigi ka see oli hea), ja et meie aed on õunte lademeis, saigi pandud kokku ümmargused vormid. Õuna-pihlakamoosi retsepti pole siia aga mõtet kirjutada, sest parimad moosid sünnivad ikka iga inimese isikliku maitse-eelistuse järgi. Lisada tasuks marjadele ja viljadele ainult suhkrut ja vett. Ja soovi korral maitseaineid. Meie testisime väikeses tassis kardemoniga, kuid purki otsustasime panna puhtal kujul.

Viimaseks sai valitud kuumutamist mittevajav retsept, mille valmistamise mõtet olen samuti peas juba aastaid veeretanud. Pärit on see siis Thredahlia toidublogist. Sidruni-ingverimöks.