idüllilähedus.

Unistades mingist täiuslikust elust ideaalsete komponentidega jäävad sageli tähelepanuta imeilusad hetked. Need, mil mitte miski muu ei loe ning sa elad ja hingad vaid seda, mis on sel ajahetkel.

Ühel õhtul jalutasime Atsiga tänavaid mööda, mille viimati läbimist ei suutnud ajaliselt määrata. Need laternatega rajad viisid meid pimeduses soppidesse, kus laupäevaõhtul ei ole peaaegu ainsatki eestlast. Kohtadesse, kus näed linna teise pilguga, kus tahaks viibida kauem ja soojemalt riietatuna. Kuhu võtaks kaasa termosega hõõgveini ja istuks müüril jälgides justkui võõras kultuuriruumis neid väheseid tänavatel liikuvaid inimesi, kuulates omi mõtteid.



Samasugust terviklikkuse tunnet pakuvad hommikud, kui avad silmad sügisese päikesepaiste peale ning pea on täis mõtteid, mida selle päeva jooksul kindlasti tegema peaks. Isegi kohustused muutuvad sellistel hetkedel palju meeldivamaks.

Mind inspireerivad enim värvid, lõhnad ja helid. Need on vähesed, ent määravad nüansid, mille kokkulangevus teebki olemise meeldivaks. Ja siis on tahtmine seda tunnet omistada ka tegevustele, valmivatele asjadele. Just sellistesse sügisõhtutesse sobivad raamatud, millest põneva lugemise kõrvale on võimalik ka näha ideaalsete värvidega tabatud hetki. Üheks selliseks on Tessa Kirose kokaraamat "Murakarabadest oliivisaludeni", mis kutsub ennast avama juba oma nime pärast. Ja esimene mulje ei peta, sest ka sisu on täis avastamist. Lood, mis panevad retseptid elama.

Sellest tõeliselt kirju pere retseptide kogumikust sobib nagu valatult pühapäevaõhtuseks valmistamiseks sügiseselt värviline, täiuslikult maitsev ja loominguliselt traditsiooniline moussaka.


2 suurt balažaani (kokku umbes 1 kg)
umbes 250 ml kerget oliiviõli
1 suur sibul, peeneks hakitud
3 sl jämedalt hakitud siledalehelist peterselli
2 küüslauguküünt, peeneks hakitud
850 g sea- ja veisehakkliha
1 tl jahvatatud kaneeli
1/2 tl kuivatatud punet
1 loorberileht
125 ml valget veini
500 g tomatipastat
500 g kartuleid, kooritud

120 g võid
125 g jahu
1 liiter sooja piima
pisut värskelt riivitud muskaatpähklit

Eemalda baklažaanidelt otsad ja lõika viljad pikkupidi 5 mm viiludeks. Puista viiludele rohkelt soola ja jäta need kas valamusse või kaussi umbes 30 minutiks seisma, et kõik kibedad mahlad välja nõrguksid.

Kuumuta 3 supilusikatäit õli suures kastrulis. Prae sibulaid puulusikaga segades, kuni need on pehmed ja kergelt kuldsed. Lisa petersell ja küüslauk ning küpseta veel minut, kuni tunnet küüslaugulõhna, siis lisa hakkliha. Küpseta keskmisel kuumusel pidevalt puulusikaga segades, kuni vedelik on aurustunud ja liha hakkab pruunistuma. Lisa kaneel, pune ja loorberileht ning maitsesta soola ja pipraga. Kui hakkliha on kuldpruun, lisa vein ja kraabi puulusikaga panni põhja veendumaks, et liha ei ole põhja külge hakanud. Lase enamikul veinist aurustuda, siis lisa tomatipüree ja jäta umbes 30 minutiks ilma kaaneta vaikselt keema. Sega aeg-ajalt. Purusta kõik suuremad lihatükid puulusikaga. Kui liha näib liiga kuiv, siis lisa mõni tilk vett, kuid seda ei peaks tarvis olema.

Vahepeal viiluta kartulid pikkupidi umbes 5 mm viiludeks ja patsuta kuivaks. Kuumuta 4 või 5 supilusikatäit oliiviõli suures kastrulis ja prae kartulid keskmisel kuumusel osade kaupa, kuni need on läbi küpsenud ja mõlemalt poolt kuldpruunid. Tõsta kartulid köögipaberiga kaetud taldrikule, et vabaneda liigsest õlist, ja puista peale pisut soola.


Loputa baklažaaniviile külma veega, et sool maha tuleks, ja patsuta need kuivaks. Prae osade kaupa samal pannil, kus enne kartuleid, kasutades ka sama õli. Kuna baklažaanid imevad palju rohkem õli kui kartulid, vajavad nad ka enam tähelepanu. Kui alumine külg on kuldne, siis pööra need ümber ja torka mitmest kohast kahvliga - eriti neid tükke, mis veel kõvad on -, nii et nad peaaegu lagunevad. Kahvliga vajutades peaksid viilud tunduma enam-vähem püreestunud, mitte kõvad ja puised. Kui viilud näivad liiga tumedad, ent ei ole veel pehmed, siis tõsta need järgmise portsu peale, kus nad saavad edasi küpseda. Tõsta viilud köögipaberiga kaetud taldrikule, et liigne õli ära nõrguks, ning võta ette järmine ports. Kui vähegi võimalik, lisa pannile portsude vahel vaid üks supilusikatäis õli.

Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Paiguta pool baklažaaniviiludest ahjuvormi põhjale, vajaduse korral isegi kergelt üksteise peale. Siis lisa kõik kartulid, soovitatavalt ühe kihina. Nende peale laota pool hakklihast ja vajuta see suure lusika seljaga tihedaks. Lisa ülejäänud baklažaan ja seejärel viimane kiht hakkliha. Vajuta see alla ning sul peaks jääma vormi ülaäärde veel 2,5 cm vaba ruumi.


Bešamellkastme peaksid valmistama vahetult enne moussaka ahju panemist. Sulata või kastrulis. Vispelda hulka jahu ja prae mõni minut pidevalt segades, seejärel hakka lisama sooja piima. See imendub kohe, nii et tegutse kiiresti, ühe käega segades ja teisega kulbitäite kaupa piima lisades. Kui kaste näib ühtlane ja mitte liiga paks, siis lisa sool, pipar ja muskaatpähkel ning jätka keetmist umbes 5 minutit, pidevalt segades. Kaste peaks jääma väga paks ja ühtlane. Proovi soolasust ja kanna kaste siis lusikaga hakklihale. See peaks pinna parasjagu üle katma.

Aseta vormi alla ahjupann, mis püüaks kinni kõik pritsmed, ning küpseta 45 minutit või tund, kuni pealmine kiht on paiguti kuldne. Enne serveerimist jäta moussaka mõneks ajaks ahju jahtuma. Seda võib pakkuda ka toatemperatuuril. Lõika portsjonid (8 tükki) tavapärase suurusega ruutudeks.


Kuigi toidu valmimine võtab mõnusalt aega, on see seda igati väärt. Olles proovinud ka lihtsustatud variante, võin julgesti öelda, et see on kõige täiuslikuma maitsega.

Kommentaarid