uued numbrid.
Olen alati pidanud end veidi vanamoodsaks inimeseks, kes kõnedele eelistab päriskohtumisi ning e-kirjadele postiga saabuvaid ridu. Ükskõik, kas tegu on spontaansete kaartide või ette teada saadetistega, ootus postkastile lähenedes sealt midagi leida ning sellele järgnev rõõm, on alati ühe suured. Pisemaid mõtteid ja soove saadan aeg-ajalt laiali ikka, kuid tuleb tunnistada, et päris pikkade kirjade vahetuses olin viimati vist kümme aastat tagasi, kui üks minu hea sõber sõjaväes viibis.
Et postkasti oleks põhjust piiluda ka teistel, otsustasin eile panna teele mõningad read. Ja kui meie postisüsteem on tõstnud saatmise hinda, siis võib seda hoida kokku kuskilt mujalt, näiteks ümbrikelt! Iga aasta algus jätab meile tavaliselt mõningaid vanu kalendreid, mis tulehakatiseks ei passi ning mille ilusatele piltidele sageli koheselt otstarvet ei leia. Üheks võimaluseks on aga meisterdada neist ümbrikud - omanäolised ja just sellise pildiga, mis kirja saajale meelepärane.
Kui kõik servad murtud, tuleks äärmised ning pikem omavahel liimi abil kokku kleepida. Kiri sisse ning kinni ka ülemine serv. Et postiljonil lihtsam aadressi oleks lugeda, võib kleepida värvilise ümbriku peale ka ühevärvilise sildi saaja andmetega. Nii lihtne see ongi!
Väga hea idee, katsetan ka. Aitäh!
VastaKustutano palun, palun, ega ma kade ei ole :)
VastaKustuta