kogumisest.

Millest tekib inimestel vajadus midagi koguda? Ja mille järgi tehakse valik, mida endale sahtlisse või riiulisse korjata? Ma arvan, et meie peres pole kunagi olnud tõelist kogumismaaniat, kuid ometi võib välja tuua mitmeidki näiteid väikestest kollektsioonidest. 

Üks minu vanaemadest tavatses korjata seepe. Mäletan selgesti, kuidas vähemalt üks tema sektsioonkapi suurtest sahtlitest oli nende variantide ja aroomiga täidetud. Polegi uurinud, mis neist tänaseks saanud on. Teine vanaema kogus küünlaid. Neid oli ikka igasuguste kujudega. Lapsena ihkasin väga, et üks klaaspokaali sees olev jäätiseimitatsiooniga (pallid, puuviljalõigud jms) võiks olla päris magustoit! Kui vanavanemad mingil ajahetkel kolisid, otsustas vanaema ka neid küünlaid põletama hakata. Sai ikka omal ajal kogutud asja ette! Üks väiksemat sorti kogu on ka minu emal - tassid. Mitte sellised, mida kõik firmad armastavad oma klientidele jagada, vaid ikka alustassiga ja küllaltki pisikesed. Viiendas klassis kirjutasin ajaloo tunnis ühest neist isegi loo. Ei teagi, kas see kogu on olnud sellise juhusliku tekkega või otsis ema serviiside (tõenäoliselt) üksikuid tasse kuskilt spetsiaalselt...

Minu enda riiuleid on aga täitnud karbid nii udupaberite kui salvrättidega. Tõenäoliselt oli see selline moe värk, miks just neid asju sai hakatud koguma. Kõik teised tüdrukud meie majas ka ju korjasid! Aeg-ajalt on neid nüüd vahva sirvida ning tuleb tõdeda, et mõlemad on leidnud ka kasutust. Paberid kõlbavad hästi märkmeteks, mida ma armastan teha, ning salvrätikud on passinud sünni- või mõne muu tähtpäeva lauale.

Seepärast ei kipu ma ka vist praegusel ajal kõike ära viskama või andma. Kes teab, millal mingit riidetükki või karpi vaja läheb. Muidugi ei tähenda see täiesti tarbetute asjade kuhjamist...

Mingil hetkel hakkasin panema kõrvale kreemide ja muu seesuguse totsikuid ning nagu mõne aja pärast selgus, oli neid ka ootamas otstarve. Sai neid kasutatud näiteks nööpide sorteerimisel värvi järgi või kingituste tegemisel. Ühte sellisesse sai näiteks valmistatud Nipiraamatust pärit retsepti järgi kaneeline vannisool, mis kõlbab hästi ka lihtsalt kehakoorijaks.

2,4 dl oliiviõli

0,8 dl kohvipuru

0,9 dl kaneeli

1,4 kg meresoola

2 spl söögisoodat

Soojenda oliiviõli veidi veevannil. Sega hulka kohvipuru ja kaneel ning jäta segu väljalülitatud pliidile umbes 20 minutiks seisma. Aeg-ajalt sega. Kalla õlisegu läbi kohvifiltri kaussi ja lase sel toatemperatuurini jahtuda. Sega jahtunud oliiviõli-kaneeli-kohvimass soola ja soodaga ning säilita suletud anumas.

Mida sina kogunud oled ja kas see on leidnud ka kasutust?