munadepühad: kokkupandav lind

Küll on tore, kui kaunistatud kodu pühade ajal kuidagi viisi aitab tekitada seda õiget tunnet. Ja kuigi kahe viimase aasta seinale riputatu mulle endiselt väga meeldiks, siis sel korral otsisin munadepühaks midagi mängulisemat. Ühest küljest on tore, kui asjadel on mõni pikaajalisem funktsioon ning teisalt peab Mirdile aeg-ajalt midagi põnevat ka ikka leiutama.


Mäletan lapsepõlve sünnipäevadelt ühte poppi mängu, mida mulle nii kangesti meeldis kaasa teha ning mis ka kõrvalt vaadates tekitas palju nalja. Seinale oli kinnitatud eesel, kellele mängijal tuli silmad kinni seotuna asetada saba. Lihtne ja loogiline, aga kõigil kõhud kõveras. Sellest ajendatuna otsustasin, et ka meil võiks olla mõni pimesi ja mitte nii pimesi kokkupandav asi seinal. Ning kuna linnud on teadupärast alati mu lemmikud olnud, polnud ka tegelaskuju pikalt vaja välja mõelda.


Kui eesli saba käis algkooliealiste mängudes seinale suure nõelaga, siis mõeldes meie peres kasvavale jõnglasele, otsustasin minna teist teed. Olin juba peaaegu minemas poodidesse otsima kollast takjapaela, et sellest lõigata ja õmmelda kokku üks ilus pühadetibu kere, kui mõtlesin, et proovin lahendada asja kodus olevate vahenditega. Nii selguski testimise käigus, et krõpsudele meeldivad väga viltkangad ja mis võiks sellest veel enam mullegi meeldida.


Vaja läheb: paberit (mina kasutasin vana kalendri lehti), viltriiet (linnu kereosale), meelepäraseid kangaid (kehaosadeks), takjapaela, teipi, kääre, joonistusvahendit ja õmblusmasinat.

Tegelikult saab kokkupandava linnu valmistada ka ilma õmblemata, aga sellisel juhul on vaja liimitavat takjapaela ning väga head liimi.


Kõigepealt tuleks linnu kere jaoks valmistada paberist põhi, sest sellisena on teda nätsudega võimalik lihtsa vaevaga ükskõik, mis alusele kinnitada. Mina tahtsin teha kuju võimalikult suure ning seepärast teipisin kokku vanad kalendrilehed, joonistasin neile põhiosa peale ning lõikasin välja. Ülejäänud juppidest tegin valmis ka kehaosade šabloonid (et vältida hiljem kanga ümberlõikamist, kui mõni kuju koheselt ei sobi).


Seejärel lõikasin kõikide šabloonide järgi välja viltkangast tükid. Linnu kereosa puhul liimisin vildi ja paberi omavahel ning õmblesin ümberringi siksakiga kokku. Lisaks seinale riputamise võimalusele annab paber ka kereosale parajat jäikust, et see loperdama ei hakkaks.
Kehaosade puhul õmblesin viltkanga ühele küljele takjapaela (selle karedama poole) ning teisele meelepärases toonis riide. Vilti kasutasin seepärast, et nii ei paista krõpsu õmblused pealiskihil välja. Lisaks ei hargne vildi ääred ning seetõttu on võimalik korralik lõpptulemus saavutada väiksema vaevaga.



Edasi pole muud, kui lind seinale kinnitada ning mängima asuda.

Selline lind on hea ajaviitja erinevates vanustes inimestele. Mirdivanused saavad aimu, kuidas asja kokku panna, veidi vanematele on hea seletada kehaosi ning näha neid juba teadlikumalt tegutsemas. Ja need veel vanemad saavad end lõbustada pimesi linnu ülesehitamisega. Puhkehetkedel on see aga parajaks silmailuks ning pühadetunde tekitajaks.


Kuidas te olete mõelnud munadepühadel oma kodusid kaunistada?

Kommentaarid

  1. Nii tore! Mul mõlgub pikemat aega mõttes sarnane tähestik. Et tähestik oleks plakatina ja õige tähe juurde saaks kinnitada sõna koos pildiga. Aga nagu ikka, tegudeni pole ma veel jõudnud :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No see on ka veidi suurem ja mahukam ettevõtmine kui minu nikerdus :) Aga ootan põnevusega pilte, kui lõpuks valmis saad! Tüdrukutele kindlasti meeldiks.

      Kustuta

Postita kommentaar