hea asi: teiste tehtud

Viimasel ajal on mulle silma jäänud jutuajamised, milles arutletakse blogijate näotusest, seltskondadeks lõhenemisest ja lemmikute valimisest. Mida mina ka sellest kõigest tean - mul pole isegi mitte Facebookis oma lehte! Samas olen ma ääretult meelitatud, et nii mõnigi otsustas mind ära märkida oma lemmikuna. See vist tähendabki, et mul on siiski neid, kes kõikidest mu blogipausidest hoolimata siin lugemas käivad.

Minu enda lemmikuteks on kindlasti need, kes enim inspireerivad - avaldavad ausalt arvamust, loovad võimalusi mõttevahetuseks ning annavaid ideid isetegemisteks. Ning kõige selle juures kirjutavad õigesti ilusas emakeeles või väärtustavad muudmoodi oma päritolu. Selliseid kirjutajaid on uhke lugeda ja jälgida.


Uhkus on üldse üks kummaline asi. Eestlastena oleme küllaltki tagasihoidlikud ning naljalt endale vastu rindu ei tao. Samas on meie uhkus aga piiritu, kui mingi asi on meie väikesest riigist pärit ja kaasmaalase tehtud. Ega ilma asjata siis Eesti Nokiat (kuigi selle peaks millekski muuks ilmselt ümber nimetama) pidevalt otsita või kõvasti e-riiklust jms väljapoole levitata. Aga asi ei ole ainult suurtes leiutistes. Igapäevaselt mängivad rolli ka paljud väikesed asjad. Kust keegi endale ühe või teise asja soetas või kes selle või tolle tegi.


Veel mõni aeg tagasi olin ma veendumusel, et osta tasub vaid hädavajalikku ning seda, milleks endal oskusi ning võimalusi napib. See on selline isetegija uhkus, millega ringi käia. Vaadata, et ma saan selle kõigega omapäi ka hakkama. Paar viimast aastat on mulle aga õpetanud ühe uhkuse teise vastu vahetamist. Pole oluline kangekaelsena jätta ostmata see, mille ise oskaks valmis teha, vaid olla uhke selle üle, et kellegi teise tehtu kohta on sul lugu rääkida. Eriti, kui see räägib ühtlasi sinu enda päritolust.

Mina kannan uhkusega piltidel ühe oma lemmikblogija kätetööd. Kuigi Hanna kirjutab inglise keeles, siis tema on üks näide sellest, kes pole kõige juures unustanud oma päritolu (nt tutvustades nii mõningaidki kombeid ning annetades südamelähedastele Eesti ettevõtmistele). Uhke värk!

Kommentaarid

  1. Aitäh blogisoovituse eest! Mina Hanna blogi ei teadnud ja uurin huviga :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma loodan, et leiad sealt nii mõndagi inspireerivat :)

      Kustuta
  2. Aitäh, Laura, et mind ära mainisid! Nüüd on minul ka kohe uhke tunne :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Parem oleks, sest selline uhkus ei aja küll upakile ;)

      Kustuta

Postita kommentaar