tee ise: leivavormist käevõrude hoidja

Need, kes mind tunnevad, teavad, et üle kõige meeldivad mulle mängud ja stiilipeod. Ilmselt peituvad selle tagamaad ümberkehastumist võimaldavates tähtpäevades, A-rühmast inspireeritud maskeeringutes ning lapsepõlve soovis saada salapolitseinikuks. Mäletan, kuidas kadripäeval oli luba kuhjata end emme ehetesse, ja seda ikka rikkalikult. Hoolimata selle kõige meeldivusest pean ma end tavaelus siiski suhteliselt tagasihoidlikuks. Vähemalt selles osas, mis puutub riietusse ning ehete kandmisse.



Kui kõrvarõngasteta kodust lahkudes tunnen end veidi alasti, siis kõikide muude kulinatega on lugu hoopis teine. Ats kinkis mulle aastaid tagasi sõrmuse ning ma mõtlesin hirmuga, kuidas ma selle kandmisega küll hakkama saan. Viimasest korrast, kui teismeeas ehtisid käsi plastikust hiigelsuured erksavärvilised sõrmused, oli omajagu aega möödunud. Nii tunduski algul justkui oleks mu küljes võõrkeha. Nüüdseks on muidugi vastupidi. Seepärast mõtlesingi, et peaks andma võimaluse ka käevõrudele. Mu kollektsioon pole teab-mis-suur, kuid mõned emalt ja vanaemalt saadud lemmikud olen siiski alles hoidnud. Neile sobiva koha leidmine võttis kõigest aasta jagu aega, kuid üks vana küpsetamiseks sobimatu leivavorm tuli siinkohal appi.


Vaja läheb: võimalikult kitsa äärega leivavormi (sobiv pikkus ja laius vali oma käevõrude järgi), vilti, kääre, liimi, vineerijuppi, kahepoolset teipi, vajadusel ja soovi korral akrüülvärvi ning veekindlat markerit


Sae vineerijupp umbes vormi laiema külje suuruseks. Lihvi seda kergelt liivapaberiga ning kata soovi korral värviga. (Vineeri läheb vaja selleks, et kinnituskohta mitte naelu ega kruve panna. Vineer peaks olema vähemalt nii paks kui leivavormi äär, et see hiljem kinnitades kindlasti vastu pinda oleks.) Edasi mõõda ära leivavormi põhja ning külgede suurused.


Saadud mõõdud kanna vildile ning lõika välja. (Vormi põhjas ja külgedel asuv vilt aitab summutada heli, mis tekib metallist käevõrude ja vormi kokkupuutumisel. Lisaks muudab paksem vilt liiga laia anuma ehetele sobivamaks.) Kanna iga vilditüki ühele küljele liimi nii, et see saaks võimalikult servade äärde.


Liimimist alusta põhjast, seejärel võta ette pikemad küljed ning viimaks otsad. Kui vildi alt välja jäävatel äärtel või külgedel on kulumisjälgi (minu omal oli kohati must kate koorunud), siis kata need veekindla markeriga. Edasi liimi vineer vormi sellele välisküljele, millega tahad ta kinnitada seinale või kapiuksele. Vineeri teisele poole pane kahepoolset teipi. Viimaks jääb vorm kinnitada vaid soovitud kohta. Enne käevõrudega täitmist soovitan seda tugevama haarde saavutamiseks vähemalt 10 tundi tühjana hoida.


Mina kinnitasin vormi kapiukse siseküljele ning piisavalt madalale, et ka Mirt saaks oma ehtimismänge rahus toimetada. Seni on see olnud mõistetavalt täielik hitt. Vormis on käevõrudest hea ülevaade, need on vabalt võetavad ning kapis rippudes tuletavad kasutamisvõimalust riietumisel alati meelde.


Kuidas teil suhe igasuguste ehetega on ning kas olete proovinud seda ka kuidagi muuta?

Kommentaarid

  1. Mind paneb alati imestama sinu väljapoole vormi (hahaa) mõtlemine. Järjekordselt ülilahe idee!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh komplimendi eest, kalambuurimeister! :)

      Kustuta
  2. Kui ma kannaksin ühtegi käevõru, siis oleksin juba meisterdama hakanud. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma selle meisterdusega seda käevõrude kandmise armastust üritangi endasse süstida :) Aga muidu sobiks säärane asi ilmselt ka kuskile välisuksele või esikusse kirjade, võtmete jms hoiustamiseks.

      Kustuta

Postita kommentaar