tee ise: püksirihmast vööhoidja
Minu meisterdusmõtted kipuvad vist küll viimasel ajal vaid erinevate asjade hoiustamisteed käima. Eks see ole kohati ka arusaadav, sest väikese elamise puhul on oluline, et väliselt ei koormaks miski silma ning samas suudaks vajamineva kerge vaevaga üles leida. Lisaks meeldib mulle mõte, et kõik asjad, mille kasutus üksteisest sõltub, oleks võimalikult koos. Näiteks riided ja aksessuaarid.
Kui ma algul oma ideest Atsile rääkisin, oli ta veidi skeptiliselt meelestatud. Ega kõikide kulinate kapiustele riputamine jutuna tundugi kuigi ahvatlev. Ometigi otsustasin põikpäiselt asja teoks teha. Aga et asi ei kipuks üleliia naiselikuks tänu kaelakeedele ja käevõrudele, sai Atsile soovikohaselt tehtud ka lipsude ning vööde hoidja. Mehelikult puidu ja nahaga.
Kui ma algul oma ideest Atsile rääkisin, oli ta veidi skeptiliselt meelestatud. Ega kõikide kulinate kapiustele riputamine jutuna tundugi kuigi ahvatlev. Ometigi otsustasin põikpäiselt asja teoks teha. Aga et asi ei kipuks üleliia naiselikuks tänu kaelakeedele ja käevõrudele, sai Atsile soovikohaselt tehtud ka lipsude ning vööde hoidja. Mehelikult puidu ja nahaga.
Vaja läheb: vineerijuppi, puidust pulka, liivapaberit, vana nahast rihma, 4 naela, haamrit, tange, kahepoolset teipi, soovi korral värvi ja pintslit
Lõika puupulga järgi sobiva suurusega vineerijupp. (Arvestades, et naharibad kinnituvad vineeri võimalikult äärde, peaks puupulk jääma vähemalt 3 cm pikem.) Lihvi mõlemad kergelt liivapaberiga ning värvi soovi korral üle. Lõika vanalt püksirihmalt ära pandla osa ning kumer ots. Seejärel lõika see täpselt pooleks.
Murra mõlemad nahajupid omakorda kokku, pahemad pooled vastamisi. Aseta rihm vineerist alusele nii, et lahtised otsad oleksid ülespidi ning löö kahe naelaga kinni. Korda sama ka teise rihmatükiga. Kui naelad tulid teiselt poolt vineeri läbi, lõika nende otsad tangidega maha.
Seejärel pane nahast aasadest läbi puupulk, mille külge hiljem vöid ja lipse riputada. Kata vineeri tagus kahepoolse teibiga ning kleebi soovitud kohta. Nüüd pole muud, kui pulk asju täis ladustada ning kasutama hakata!
Kui muidu on meie riidekapp mõnusalt massiivsest puidust, siis uksed on tal kohe eriti kääksakad ja õhukesed. Seepärast olen sunnitud olnud kõik hoiustamissüsteemid nende külge teipima. Naelad lihtsalt turritaksid juba esimese haamrihoobi peale teiselt poolt välja ning võib-olla kukuksid üldse alla. Samas rippuva raskuse vastu pole neil midagi. Kellel seda probleemi pole, võib nahatükid otsemaid ukse või seina sisse lüüa.
Loodetavasti külastavad mind peagi ka muud ideed, sest no kapiuste külge miskit väga enam ei mahu.
Ma loodan, et särgid puudel on pildistamise ajaks niimoodi sätitud ega ripu muul ajal seal nii mistermongilikult piinlikult täpsete vahedega. :)
VastaKustutaHahhaa! Nii väga kui mu sisemine Monk seda ka ei tahaks, on need tõepoolest pildistamiseks sätitud. Täielik lugejate petmine käib :)
KustutaKõigepealt paneks Lehti kommentaarile laigi :)
VastaKustutaMinu vanemate vana-aegsel kapis on selline lipsu ja vöö stange lausa külge ehitatud. Mäletan, et mulle meeldis lapsena hirmsasti seda stanget läbi kammida ja erinevaid lipse/vöid vaadata.
Väga lahe ja praktiline idee! Teeks endalegi sellise, aga kahjuks lähevad meie riidekapi uksed niigi vaevu kinni (sest kapp on nii kitsas), et ustele ei anna suurt midagi enam riputada.
Ma ka panustan Mirdi tulevasele riietumiskirele. Kui see oleks geenides kinni, saaks see kindlasti tõeks :)
KustutaAga kas hoidjat kapi siseküljele ei anna teha? Paralleelselt riidepuudega.
Mulle meeldib väga mõte kasutada kapiuksi. Kahjuks pole kappi ainult :)
VastaKustutaSa oled nagunii pidevas ümbertegemistuhinas, küll need kapiuksed ole ka aja küsimus :)
KustutaMul nüüd on koridoris lausa kolm kappi. Eile ostsin, homme saab värv vaha peale ja ülehomme näitan Sulle pilte :)
KustutaOooo! Kibelen juba nägema :)
Kustuta