8 ideed, kuidas mardi- ja kadripäevaks kodu kaunistada

 

Mida aeg edasi, seda enam saan aru, et mind ei häiri sugugi juba oktoobris poelettidele jõudvad jõulukaubad. Sellel on aga üks väga kindel põhjus - minu jaoks mahub vananaiste suve ja talvepühade vahele veel vägagi oluline hingedeaeg. Porises novembris võib tuju üpris norgu vajuda, kui sul pole pidepunkti, millele toetuda. Mardi- ja kadripäev annavad selleks aga suurepärase võimaluse. 

Tulihingelise traditsioonide pooldajana olen ma korduvalt käinud santi jooksmas ka täiskasvanuna. Samas tean, et sellega taasalustamine ei ole alati lihtne, sest tänaseks kujunenud mõttemalli "mardi- ja kadrisanti käivad ikka jooksmas ainult lapsed" on raske muuta. Aga kui veidigi asja süveneda ja läbi mõelda, mida ja miks teha, siis on sandiskäimine üks vingemaid asju, mida pere ja sõpradega ette võtta. Tegelaskujude loomine ja enda kellegi teise maski taha peitmine paneb loomingulisuse ja improvisatsioonivõime tööle paremini kui miski muu.

Kui üks asi on käia teiste kodudes santi jooksmas, siis tegelikult aitab õige tunde tekitamisele kaasa ka oma kodu kaunistamine. Miks mitte sättida söögilaud või sisekujundus ka mardi- ja kadripäevale sobivalt!? Jõulude, munadepühade ja jaanipäeva ajal on hooajaliste dekoratsioonide loomine juba üsnagi harjumuspäraseks ju saanud. Lisades sinna aga ka hingedeaja pidulikuma tähistamise, tekiks aastaringi juurde veel üks tähtpäev, mida põnevusega oodata ja oma ajaarvamises arvestada.

Maskid, maskid, maskid

Üks, mis kindel - mardi- ja kadripäevaks tuleb ikka kodu puhtaks kraamida! Egas tea ju kunagi, millal sandipere su korda hindab ja kiitus kulub ära igaühele. Aga mida veel? Ka kodus võiks tuua mängu ühe silmatorkavamaid sümboleid - mardi- või kadrimaski. Selle puhul võib lasta oma mõtteil lennata, kuis tahes, tehes näo korvi põhjast, papist, vildist, mütsist või lausa taldrikust. Meie leidsime metsast aga justkui selleks loodud suure auguga kasetohu. Kaunistasime rohke vildiheidega, liivapaberist tehtud kollaste hammastega ning pilliroost ja söögihelvestest tehtud vilega. Nagu näha, on variante lõputult! Maske võiks tegelikult teha igas suuruses, mõned tervitamas uksel sante, teised taldrikus sööjaid.

Reliikvia lauale

Lauale võiks pidupäevale kohaselt tuua ka perekondliku reliikvia - aastakümneid vanad sööginõud! Mis siis, et vaasist killuke puudu või lusikal sisse sööbinud plekid. Esivanematelt päritud esemed on sageli tänu sellele hoopis väärtuslikumad. Nii saad laua taga head-paremat maitstes lasta lennata mõttel, kuidas miski neist täkke on saanud ja mis elu näinud (ehk ka mardisante?). 

Vitsad vaasi

Teadagi toovad mardid ja kadrid õnne, kuid sellele lisaks ka tervist. Santide vööl rippuvad vitsakimbud võiksid novembris rännata aga ka vaasi - mardipäeval ikka lehtpuu, kadripäeval okaspuu omad. Nii on justkui see meeldetuletuseks endale, et tasub virgem ja tervist jälgivam olla. Pikad kaseoksad aga lisavad rippuvana tunnet teispoolsusest. Onju mardid ja kadridki meie esivanemate hinged, kes kaugelt kohale rännanud, et meile küllust ja vedamist tuua. Ja kui sandid su ukse taha ei ilmu, siis võib pühade lõpuks end lõppude lõpuks ka ise terveks ja tugevaks vitsutada!

Igal mardil oma koht

Kui kauaoodatud mardid ja kadrid siiski su ukse taga seisavad, ei maksa häbeneda neid edasi kutsuda -  ka ühise söögilaua taha. Või kasvõi kõige väärikama neist - kamandava mardiisa või puuhalust titte tassiva kadriema. Selleks puhuks tasub aga toolileenile kinnitada vastav silt, et õige koha leidmine tervet õhtut ei võtaks. Mõni mõttetera või vanasõna kulub ära aga ka niisama hingedeaja kodukujunduses. Meil pääses köögitroonile "Mardisant on õnne pant!", mis on ka Hakkame santima aktsiooni tunnuslause. Selles on minu jaoks võetud kokku kogu põhjus, miks peaks armastama sanditajaid.

Käsitöö välja

Muidugi oleksin võinud alustada kaunistuste tegemist varem, et jõudnuks mõttetera rõngas olevale kangale ka tikkida. Aga ehk loeb ka mõte! Miks aga käsitöötarvikud? Ma ei tea, kuidas teiega on, aga minu esivanemad on olnud peaaegu kõik tublid käsitöötegijad: õmblejad, puusepad, kingsepad, aga ka lihtsalt vajadusest ja enda huvist erinevate asjade meisterdajad. Nii tundus just nende hingedele mõeldes sobiv ka vanad vahendid välja otsida. Rõngaste asemel võiks aga niisama hästi kasutada vardaid, mille vahele sõnum kududa või kingaliiste, mille ninad osutavad ütluse suunas. Lisaks tarvikutele võiks üles otsida ka rätikud ja laudlinad ning needki piinlikult puhtaks pesta. 

Esivanematega koos laua taga

Kuna enamus minu kodukaunistustest on seotud esivanematega, oli ainuõige nemad isegi laua taha paluda. See vana pilt on küll kõigest koduprinteri väljalase, kuid mulle üks kõnekamaid fotosid - unistan minagi sellistest õhtusöökidest oma aias oma pere ja lähedastega, taustal enda ehitatud maja! Ideaalis tahaksin, et mu Saaremaa vanavanavanaema ja -isaga pilt ripuks suuremais mõõtmetes meie söögitoa seinal, aga kui sellist ruumi majapidamises pole, võivad aegadetagused külalised tulla seltsi ka mõneks novembriõhtuks. Ehk on nii julgem ka mardi- ja kadrisantidel, kes kodusid väisavad.

Küünlavalgus märguandeks

Niipea, kui mihklipäev kukub, tekib mul tahtmine küünlaid põletada. Kes teab, ehk on seegi mingi alateadlik tunnetus, et hingedeaeg on käes ja neile võiks aknalauale märguandeks valguskuma jätta. Niisamuti on see heaks tähiseks külla tulevatele martidele ja kadridele, sest ainult loll on see, kes endale õnne ei taha ligi lasta ja tuled kustu paneb. 

Annid otse laualt

Ja see jutt, et martidele ja kadridele pole midagi anda, on ka rumalus. Ei ole neil tarvis vaid komme - minu eredaimaks saagiks on olnud vorstilatt ja marineeritud kurgid! Mäletan lapsepõlvestki, et neil, kel muud polnud, panid kasvõi rubla või krooni kotti. Santidele sobib aga söömiseks kõik, mis meie endi peolaualgi - küpsistest koduste hoidisteni. Ja kui mõni asi pole valmis tehtud, on tänutäheks sobiv ka kapsapea või kõrvits anda! Just andide ja toidukraamiga võiks samuti hingedeajal oma kodu kaunistada, sest nii ei teki kunagi tunnet, et mardid ja kadrid peaks ukse taha jääma!