võõrale mõttele oma nägu.

Need rohkem kui kaks blogivaba nädalat on läinud linnutiivul. Parajalt puhates ning sügisele omaselt ka tegutsedes, vanu projekte lõpetades. Endale õmmelda või muidu meisterdada on lihtne. Isegi, kui asi ei kuku päris selline välja nagu loodetud, saab alati selle kerge südamega riiulisse seisma jätta või sootuks ära visata. Sama kerge on teha midagi niisama müügiks, lootuses, et ehk kellegi maitse ühtib täpselt sinu omaga. Hoopis teine lugu on aga kõikvõimalike tellimustega.


Viimaste puhul on kuidagi märkamatult minu jaoks kujunenud kaks nö püha lehma: viimaseid kuid lapseootel naised ning peatselt abieluranda sõudjad. Mõlema mõtted, arvamused ning soovid on puutumatud ning nende endi jaoks ainuõiged valikud. Mida on minul kõrvaltvaatajana ikka sellises olukorras targutada! Samas tuleb ette, et aeg-ajalt pean ma sellistel hetkedel mõne sõna siiski sekka ütlema või püüdma tabada, mida nad mulle täpsemalt öelda püüavad. Ja see on paras pähkel. Eriti, kui su ees on näiteks pruut, kel mõlgub peas vähemalt seitse soovi erinevate stiilide, värvide, materjalide ja muu osas. Mul puudub igasugune õigus kutsuda neid arulagedaks, veel vähem maitsetuks. Selle asemel tuleb püüda leida mingisugune kompromiss. Tunnistan ausalt üles, et ühel korral on jäänud sellest suhu veidi kibe maik, sest esiteks ei suutnud ma siiski ilmselt pruudi nägemuses olevat kulda-karda ning rahvuslikku stiili ühtseks siduda ning eelistasin pigem lihtsust ning teiseks oli minu ülesandeks kanda vaid imepisike killuke pulmadega seotust, mis ülejäänud peopaika nähes tekitas veel suuremaid küsimusi. Nii ma hammustangi igakord omale alahuulde, et püüda leida mingi kesktee - et rahul oleks nii tellija kui ma ise.


Neil juhtudel, kui mõni pruut pöördub minu poole väga kindla sooviga, on samuti omad riskid. Kirjateel mainitud värvinimetustest võivad osapooled saada vägagi erinevalt aru. Või näiteks romantilise stiili mitte kuigi suure austajana on kohati võimatu asetada pitse, pärleid, roose jms sääraselt, et need inspireeriks. Ning enda jaoks vastuvõetamatut tulemust minu käsi tegema ei tõuse. Sellistel hetkedel püüan ma keskenduda detailidele, uutele töövõtetele või sellele pruudile, kelle jaoks võib see kutse, pulmaalbum või külalisteraamat olla just kild, mis teeb tema tähtpäeva veel paremaks. Vaid õige harva luban ma siiski endale mõne soovitud osa muutmist või sellest loobumist, et võõras mõte saaks omaks, rohkem minu nägu. 

Milliste raskustega te olete soovide täitmisel silmitsi seisnud või kui selgelt te enda tahtmise täitmist tellimustelt ootate?

Kommentaarid

  1. Nii ilusad märkmikud ja minu meelest väga stiilsed omas elemendis. Mis aga puudutab tellimusi, siis õnneks või kahjuks ei ole mul neid väga palju ette tulnud. Peamiselt olen teinud õmblustöid tellimuse peale ja teistele õmmelda on ikka palju raskem kui iseendale. Esiteks, enda keha tunned õmblejana ju läbi ja lõhki - tead, millised lõiked istuvad, kust tuleb passitada ja kuidas kõige paremat tulemust saada. Teiste kumerustega arvestamine nõuab aga hoopis teisi oskusi. Õnneks on siiani enamus töid klientide poolt väga hästi vastu võetud, kuigi vähemalt ühel korral oleme mõlemad tulemuses pidanud pettuma. Enamasti tuleb see aga sellest, kui tuleb kiirustada ja ei saa piisavalt proovi teha.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, see teistele õmblemine on täitsa tänamatu töö :) Kes harjunud asju poest ostma, ei kujuta ilmselt ealeski ette, et tegelikult võiks asjad passida inimese järgi selga ja kui palju lisatööd see tekitab - palju neid standardmõõtudes inimesi ikka on. :) Sa oled ikka kangelane selles osas!
      Ja aitäh ka.

      Kustuta
  2. Miks sulle romantiline stiil ei meeldi? :D see on ju nii ilus!
    Ilusad albumid ka muidugi :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Selle romantilisuse vastu pole mul otseselt midagi, lihtsalt mu enda eelistused on veidi minimalistlikumat sorti ning seetõttu tundubki romantilisuse puhul, et kõike on nii ülevoolavalt palju. Ja siis on juba lihtne libastuda, st ma ei taju sageli, kas kõrvalt vaadates on tulemus maitsekas või mitte :)

      Kustuta
  3. I can feel your pain! :)
    Inimesed tahavad enamasti midagi, mida nad varem näinud on (aga samasugust teist korda teha tavaliselt ei õnnestu) või siis on neil mingi ettekujutus (aga mul puudub vastav radar pildi ülevõtmiseks). :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma üritan end vahepeal ka teise rolli panna ja siis meenub, kuidas ma näiteks sult tellides olin täiesti konkreetse sooviga ning samas otsustusvõimetu. :) Aga küllap elu olekski liiga ilus, kui kõik mustvalgelt selgeks tehakse!

      Kustuta

Postita kommentaar