õigemast õigem.



mille järgi inimesed teevad otsuse ja ütlevad teisele, et ära seda või teist etendust vaatama mine? et neil oli igav, et näitlejad polnud tasemel - kõik see on ju subjektiivne. samas häid etendusi soovitan ma küll selle järgi, et mis mulle isiklikult on meeldinud. tulin äsja teatrist. oli "keisri hull". kuigi mul pole tükk aega ühtegi "ahaa" kogemust olnud, siis seekord vähkresin iga viie minuti tagant toolil. kuidagi ei läinud edasi. ainult kaks ja pool korda (esimest korda siis, kui Timotheuse vend Georg ja esimese naine kahekesi lavale jäid, teine, see poolik kord siis, kui suureks kasvanud Jüri hakkas kodunt lahkuma ning kolmas kord juhtus see täiesti lõpus, mil Aarne Soro kehastatud Jakob etenduse viimased sõnad ütles) tundsin, et midagi hakkab tulema, aga nii kiiresti, kui see sai alata, jõudis pärale ka lõpp. kogu etendus polnudki nagu etendus, see oli jutustus. ainult neil paaril korral, mis ma ennist välja tõin, nägin mõningast hingestatust, tõelisust. aga taas kord on see kõik ju vaid minu enda arvamus. ja hoolimata suhteliselt igavast kogemusest, ei julge ma ikkagi öelda, et ärge minge vaatama. ja asi pole selles, et hea märkamiseks peab nägema ka halba...

Kommentaarid