täna on ideaalne õhtu iseendaga. ja filmidega. üle pika aja sain ma nautida filme, mida ma olen ammu tahtnud näha. esialgu plaanisin ma võtta laenutusest kolm "tõelist naistekat", aga lõpuks osutus valik päris erinevaks.
Little Miss Sunshine
see pole mitte ainult kurbnaljakas linateos, mida mööda minnes vaadata. kuigi peab tunnistama, et naersin ma üle ootuste palju ja kõvasti. ma ei mäletagi, millal mul viimati sai naerdes õhk otsa. ja kõige olulisem on see, et ma olin üksinda (tavaliselt hakkavad inimesed filmi vaadates naerma ainult tänu kaaslaste sarnasele ajastusele, minu arvates). sisu tegelikult polnudki sellel nii tugev (kui jätta välja iroonia missivalimiste üle, millega ma täiesti nõustun), aga see, kuidas lugu kokkuvõttes võlus, oli ilus. ja ma tohutult natusin perepoja Dwayne'i (Paul Dano) kehastust. see oli super! loomulik ja huvitav. ja siis muidugi veel variant filmi teistsugusest lõpust, mille pakkus ise välja Abigail Breslin.
ja mis kõige olulisem - see lugu rääkis üksikisikute purunevatest unistustest, mis on ühiste ühendavate unistuste aluseks.

Scoop
ma olen pikapeale jõudnud arusaamisele, et Woody Allenit on ainult võimalik, kas armastada või vihata. mina arvan, et see mees on geenius. kuigi seekordne tema kirjutatud stsenaarium ei olnud eriti sisukas, oskab ta kõike faktoreid kokku mängima panna: * see, kuidas oli lahendatud surma teema. mitte ulmeline, mitte labane. pisut temale omaselt koomiline ja pisut kõhe.
* tema enda tegelaskuju. algul ma ei saanud sellele hästi pihta. kas ta tõepoolest on päriselt ka nii närviline? kuid ajapikku hakkasin ma sellega harjuma, mulle hakkas see meeldima. (kuigi algul tõpoolest iga tema lause ärritas mind.) kui mõelda mustkunstniku tegelaskujule, siis esmapilgul tundub see suhteliselt lihtsalt mängitava osana, kuid see, kuidas ta tabas minu jaoks selle ameti nüansid, oli imetlusväärne.
* ilusad ja huvitavad näitlejad. Hugh Jackman on kahtlemata ilus mees :)
* muusika - mulle meeldib, kui õudsetes kohtades on kasutatud klassikalist muusikat.
kindlasti pole see minu lemmikfilm Alleni sulest (selleks on "Melinda and Melinda"), kuid nauditav siiski.
A Good Year
ma armastan filme, mille tegevus leiab aset kas Lõuna - Prantsusmaal või Toscanas. ma olen juba paar aastat unistanud, et saaks sinna minna alati, kui süda ihkab. ja kui mu pilk on naelutatud ilusasse loodusesse ja millesegi ihaldusväärsesse ent tuttavlikku, siis pole sisul enam nii suurt rolli. kuigi ilusatel (armastus)lugudel pole vaja muretseda, neil on alati koht mu elus.
muud ei olegi vaja lisada.
ahjaa...Marion Cotillard meenutas mulle natuke Audrey Tautou'd. ja ma ikka imestan, kui hästi on filmidesse leitud lapsnäitlejad.

Kommentaarid

Postita kommentaar