tee ise: võtmenagi

Uude kohta kolides on alalõpmata kõik võtmed kuskil laiali. Me tavatsesime neid korjata raamaturiiulile, mis oli uksest sisse tulles lihtsalt lähim alus, kus neid koos hoida. Aga ikka kippusid need riiuli taha kukkuma, muu pahna alla varjuma või lihtsalt inetuna tolmu koguma. Seepärast lubasin juba mitu kuud tagasi, et teen esikusse võtmenagi. Lubadustega on aga naljakas asi - need ei unune kunagi, kuid ootavad teoks tegemiseks õiget hetke või paremat mõtet. Katsetasin ka pildiraamisiseste variantidega, kuid käiku läks hoopis üks vana puuklots, mis on viis aastat kapis seisnud. Just nii palju aega tagasi tegime Atsi ema juures remonti ning ma otsustasin võtta kaasa kolm ülejäänud lihvitud ja õlitatud tükki. Kes ikka raatsib oma esimesi puutöökatsetusi minema visata, eks!?

Tavaline puutükk tundus aga liiga plass seina panna. Seega tegin esimest korda proovi värvida puitu akrüülvärvidega. Muster teibitud, sobiv toon kokku segatud (pildid jätavad vale mulje, tegelikult on värv minu silmade läbi mustikasinine), L-kruvid sissekeeratud, nagi seina ja voilà! Probleem, mis pikka aega vastu vaatas riiulilt sai viimaks lahenduse. Lisaks sattusin ma vaimustusse akrüülidega värvimisest, mistõttu otsin salamisi võimalust mõnele uuele puitesemele pintsel peale tõmmata.