köögis: vahukommid

Selle postitusega saavad küll täidetud kõikide maiasmokkade silmad, sest plaanis on jagada Mirdi sünnipäeva ühe hiti, vahukommide, retsepti. Alustuseks tuleb aga öelda, et ma pole kunagi olnud nende maiuste suur austaja - ei sula need mul just kuigi tihti kakao peal ega ei grilli neid ameeriklaste kombel lõkkel. Ometigi on vahva võtta ette mõne asja katsetamine, et see sind üllatada suudaks.

Esimest korda tehes olin üllatunud sellest, kui lihtsalt need valmivad. Teist korda üllatusin maitsetes - lisaks mõningasele toonile annavad need õrna nüansi. Aga mis siin ikka pikalt keerutada, retsept on teie ees! (Kasutasin põhikirjeldust raamatust "Maitsvad kingitused".)

5 dl suhkrut + 2,5 dl vett

6 tl želatiinipulbrit + 1 dl vett

1 sl vaniljesuhkrut

4 sl maisitärklist

1,2 dl tuhksuhkrut

Lahusta suhkur täielikult 2,5 dl soojas vees ning kuumuta aeglaselt keemiseni. (Vee asemel võib kasutada ka muid vedelikke. Mina katsetasin piparmünditeega ja kirsikompotiga ning mõlemad jäid väga head - esimene mõnusalt värske, teine pisut hapukas. Maitse lisamiseks võib kasutada muidugi ka essentse ja tooni saamiseks toiduvärve. Mina aga eelistan kasutada enda tehtud vedelikupõhjasid. Kus juures peab arvestama, et hiljem vahustamisel muutub värv väga palju kordi heledamaks, nt piparmünditeest tehtud kommid olid vaevumärgatava rohekaskollaka alatooniga.) Lase vaikselt ja ilma segamata 15 minutit keeda. Tõsta pliidilt ja jahuta leigeks. Paisuta želatiin 1 dl veega, sulata kuumas veevannis ning lase veidi jahtuda.

Lisa siirupile vaniljesuhkur ja soe želatiinilahus ning alusta kohe segu vahustamist. Mikserda mass lumivalgeks ja väga tihedaks.

Vooderda kandiline metallvorm toidukilega või niiskeks tehtud küpsetuspaberiga ning kalla segu vormi. Hoia külmas kuni segu täieliku tardumiseni. (Kuigi mass tardub küllaltki kiirest, olen mina panne külmas hoidnud terve öö.)

Katmiseks ja veeretamiseks sega omavahel tärklis ning tuhksuhkur. Raputa segu läbi sõela külmast võetud pannile. Seejärel eemalda kile ning kata seguga ka teine pool. Lõika tardunud vaht tükkideks või kasuta kujundite tegemiseks piparkoogivorme. Viimaks veereta tükke veelkord tärklise ja suhkru segus, et nad ei jääks ühestki küljest kleepuvad. (Puuderdatud servadega tükid püsivad vormis ning ei kleepu üksteisega kokku.)

Mida ma pole näinud kedagi kuskil kirjutamas, on see, kuidas vahukomme säilitada. Minu kogemus soovitab neid hoida õhukindlalt. (Õhu käes kuivavad servad veidi kõvaks - mis ei takista muidugi nende söömist.) Väga hästi sobivad selleks ka näiteks libedapoolsed kingipaberid, millest keerata torbikuid. Aga enne kommide pakenditesse asetamist veendu kindlasti, et need pole jäänud kleepuvaks. Ilmselt säilivad need nii päevi, aga reaalsuses pole selle katsetamiseni jõudnud, sest need on laualt enne lihtsalt otsa lõppenud!

Vahukommid on mõnusalt pehmed ja armsad ning sobivad seega väga hästi näiteks saabuvatesse munadepühadesse. Eriti, kui need teha tibu, jänku, tulbi vms kujulised.

Mis puutub maitsetesse, siis järgmisel korral tahan ma katsetada kohviga. Mis maitsega te valmistanud olete või plaanite teha?