esmaspäev, 22. juuni 2015

tee ise: pannilabidatest tuulekell

Ma tunnen end alati kuidagi veidi kentsakalt, justkui oleks miskit puudu, kui pole ammu saanud meisterdada. Tegelikult teen ma selliseid sihtotstarbelisi asju päris harva. Või õigemini nendega pihta hakkamine võtab terve igaviku aega, sest tahaks ju kõik üksipulgi läbi mõelda ning veenduda, et pähe karanud versioon on just parim. Nii pole meil näiteks kodus esikus riidestangede lahtistel otstel katet ega kingade panipaigas lisariiuleid. Asju, mida olen suure suuga lubanud teha juba peaaegu aasta aega. 



Seevastu tuleb ette, et kohe kiiresti on vaja lahti saada vanadest toidutegemiseks enam mittesobilikest pannilabidatest või üksikust kotisangast. Just sellised pusserdamised kipuvad kerkima esiplaanile ning neid on just hea leiutada siis, kui näpud pikast tegevusetusest sügelevad. Säärased meisterdused võtavad reeglina vähe aega, neiks on materjal olemas, kuid nende puhul püsib ka närvikõdi - kas see ikka toimib nii nagu peas olen ette kujutanud. Sama kategooria alla kuulub ka tuulekell.


Vaja läheb: sõltuvalt suurusest 5-7 vana pannilabidat (mida paksemad labidad, seda kõlavamalt need tuule käes põrkudes helisevad), rõngast (mina kasutasin vana kotisanga), puuri, liivapaberit, veekindlat markerit, nööri, kinnituskonksu, niiti, nõela


Puuri kõikidele pannilabidatele käepideme üles äärde riputamiseks sobiva suurusega auk. Lihvi kõik labidad üle - nii saab silendada konarused ning eemaldada pindmised plekid või otstest võimaliku rasvakihi, mis pole pestes maha tulnud. Edasi võid joonistada peale kaunistused veekindlate markeritega või puidupõletiga.


Kui pannilabidatel on soovitud välimus, lõika igale neist sama pikk nöör kinnituseks. Nööri üks ots pane läbi puuritud augu ning tee sellele sõlm peale. Nööri keskkoht seo omakorda rõnga külge. Seejuures tee sõlm nii tugev ja tihe, et see hiljem ringi peal sõitma ei hakkaks. Võid selleks tarbeks rõnga veidi liivapaberiga alt karestada või kinnituskoha seest poolt ka klambripüssiga kinni lüüa. Kui rõngas kannatab puurimist, võib sellele ka augu sisse teha, nööri läbi pista ning augu alla teha omakorda sõlm sisse. Aseta kõik pannilabidad ringil võrdsete vahedega ning soovi korral võid panna ühe ka keskele. Edasi vea nööri otsad ringi keskele kokku ning kinnita niidi ja nõelaga. Kui sul on piisavalt pikad nöörid, võid neile kõigile korraga ka ühe sõlme peale teha. Riputamiseks kasutasin mina veel üht nöörijuppi, mille kinnitasin samuti sõlme ja pistetega keskmisesse kinnituskohta. Viimaks on vaja leida vaid koht, kuhu tuulekell rippu panna ning sinna üks konks leida. Oluline on vaadata, et kogu asjandus saaks rippu tasakaalus, sest sageli võib juhtuda, et mõni pannilabidas on raskem ning kipub kõike enda poole kallutama. Sellisel juhul annab mängida viimase nööri kinnituskohaga, mis sai pandud keskele.



Kuigi viimase etapi kirjeldus sai üüratult pikk, on tegu siiski äärmiselt lihtsa asjaga. Minu kartus, et ehk puit ei sobigi selliseks puhuks, ei pidanud paika. Kui mul muidu puudub tuulekellade vastu igasugune sümpaatia, siis nüüd on vähemalt üks, mis on siiski meeltmööda. Ja ehk aitab taoline lihtne meisterdus taas nokitsemislainele.

Ilusalt helisevat jaaniõhtut teile!
Pin It!

2 kommentaari:

  1. Tundub, et need spontaansed meisterdused tulevad sul iseäranis hästi välja :). Väga lahe idee ja veel vingem teostus. Meil poleks sellist tuulekella küll kuhugi panna, aga idee on super!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Endal on ka hea meel, kui asjad õnnestuvad peas väljamõeldu vääriliselt :)

      Kustuta