tee ise: kahhelkividest kuumaalused

Minusugusele kogujale ja asjade alles hoidjale on kuhjade otsas elamine paratamatu. Samas on sellel harjumusel ka omad plussid - alati on enamus idee teostamiseks vajalikke materjale omast käest võtta. Mulle meeldib iga kord enda varumist õigustada, kui järjekordne kapipinna hõivaja on leidnud mõnes hädaolukorras kasutamist. Ma kujutan ette, kuidas ma seejärel marsin toas tähtsa näoga ringi ja lausun: "Ma ju ütlesin sulle, et seda võib veel vaja minna!"



Samasugune tunne valdas mind siis, kui otsustasin, et aeg on küps vanade kahhelkivide kasutamiseks. Ats küll arvas, et ta oli need juba ammuilma ära visanud, sest praegust vannituba ei plaani me ei parandama ega ümber plaatima hakata. Mina seevastu teadsin vägagi hästi, et elukutselise asjade alles hoidja valvsa pilgu all ei saa sellised teod meie peres aset leida ja nii ma need ilusti kasti pakituna riiulist leidsingi. Kahhelkividest pidid saama kuumaalused, mis leiaksid kingitusena koha mu vanemate köögis (emmet on teavitatud juba rangest blogi lugemiskeelust).


Mõned kuud tagasi kirjutas Laura nõudele uue näo andmisest, mis pani mind tohutult tahtma katsetada portselanimarkeritega millegi kaunistamist. Kahhelkivid tundusid selleks igati sobilikud ja no kellele ei meeldiks need ilusad klassikalised sinivalgete mustritega plaadid (nt trammi peal või vannitoas)! Kuna minu käeline osavus, mis puudutab joonistamist, on praktiliselt olematu, siis tuli valida midagi lihtsamat. Ja lihtsus mulle meeldib, eriti, kui see osade kokku pannes tervikkujundeid annab.


Vaja läheb: kahhelkive, harilikku pliiatsit, portselanimarkerit


Puhasta kahhelkivid tolmust, prahist ja muust, mis seal olema ei peaks. Joonista harilikuga plaadile sobiv muster ette. (Kui läheb sassi, saad seda eemaldada nii kustukummi kui lapiga.) Kata muster portselanimarkeriga. (Kõige ühtlasema katvuse tagas ringjate liigutustega värvimine.) Lase joonistustel kuivada või kuumuta vastavalt juhistele ahjus. Just täpselt nii lihtne see kõik ongi!



Kivid võib liimi ja nööri abil ka ääristada, kuid mulle meeldivad need just selliselt veidi robustsena. Nüüd ma mõlgutangi mõtteid, et kuidas katta veidi suuremaid plaate. Kodus oleks vaja hädasti korgist kuumaalused välja vahetada, sest hiirte hambajäljed nende sees pole teab-mis-lummav pilt söögilaual...


Kommentaarid

  1. Väga kaunid! Mul oleks hädasti selliseid tarvis, sest ma meie korgist alused suutsin hävitada! Hea, et niigi läks, sest mõlemal korral oleks asi vöinud lõppeda tulekahjuga. Mingis meelepettehoos lülitasin sisse pliidi nii, et alus jäi panni alla! Ja märkasin alles siis kui andur hakkas tööle! Ja veel 2x. Nii tunduvad hiired üsna ohutud! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaaa, hiired suudad sa üle trumbata :) Aga muidugi võta see tegu ette, kahhelkivid on niisama ka toredad kuumaalusteks panna. Aitäh ka :)

      Kustuta
  2. Mulle meeeldib see stiil, mis sinu kividega välja koorub, kui need seina panna. Meil on ees enda köögi ehitus varsti (hetkel allkorrusel ühisköök), ning kui vähegi viitsimist, siis meisterdan samalaadsed plaadid. Aitäh idee eest!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh ja võta heaks :) Mulle endale meeldiks mingid sinivalgekirjud plaadid ka esiku põrandal, aga no selleks peaks vastavas stiilis elamine olema...(unistada võib)! Kajasta kindlasti köögi valmimist ka!

      Kustuta
  3. Nii ilus! Ma olen ise ka mõelnud vanade plaatide joonistamise peale, annad mulle niiviisi ju jõudu see ette võtta :) Ja väga armas, et mu taldrikud sulle samuti jõudu andsid :)
    (ja appikene - see buss/tramm - see on ju unistus!)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh ilusate sõnade ja inspiratsiooni eest! Ja muidugi on see ju tramm - kohe parandan vea postituses ka ära :)

      Kustuta

Postita kommentaar