teisipäev, 27. oktoober 2015

tee ise: puulusikatest nukud

Nukke pole ilmselt ühegi tüdruku enda arvates kunagi liiga palju. Oma lapsepõlvest mäletan küll, et erinevat sorti nukkude jaoks olid täiesti isesugused mängud - suuremad saatsid peaaegu kõiki päevaseid tegemisi ning pisematel oli oma eraldiseisev elu ja lugu, mis jätkus igal uuel mängukorral. Puulusikatest nukke pole mul aga kunagi olnud ning seepärast puudub mul esialgu ka kujutlusvõime, millistest tegevustest need osa võiksid saada.


Kui ma seda ideed kunagi silmasin internetiavarustes, siis tahtsin kangesti järele proovida. Aga alles nüüd saabus selleks ka paras aeg, sest tundub, et lõpuks ometi tunneb Mirt pigem huvi siiski asjadega mängimise ning mitte nende söömise vastu. Lusikatele võib ka uhkeid rõivaid ning peakatteid külge siduda ja kleepida, kuid mina otsustasin need jätta lihtsakoelisemad. Sellistena passivad nad ehk ka poissidele mängimiseks.


Vaja läheb: Puulusikaid või muid puidust söögiriistu, vildikaid või värve, soovi korral lakki


Ega siin tegelikult midagi õpetuslikku polegi. Tuleb vaid puulusikad katta värvidega. Soovi korral võib lusikad hiljem ka üle lakkida, et värv püsiks kindlalt peal (osad vildikad kipuvad muidu kasutades värvi andma).


Mirdile paistavad nukud igatahes meeldivat. Esialgu piirdub tema mäng nende kallistamise ning onudeks-tädideks lahterdamisega. Eks näis, mis lood ja seiklused neid veel ees ootavad!


Pin It!

15 kommentaari:

  1. Nii tore mõte!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On ju! :) Ma juba plaanin hakata varuma ka lisaks neid lusikaid, et seda nukukogu täiendada veel põnevate tegelastega.

      Kustuta
  2. Ilmselt ei jaluta ka mina enam taaskasutuspoodides puulusikatest enam ükskõikselt mööda :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õige tegu! Anna siis oma valminud tulemusest ka märku :)

      Kustuta
  3. Puulusikatest nukud on mu lapsepõlve unistus. Ma ei mäletagi täpselt, kas tegime neid koolis või õpetaja ainult näitas või kust ma selle idee sain, aga tahtsin endale ka teha. Aga ega tollal ju lusikaid niimoodi üle ei olnud, et joonista nägu pähe :) Senimaani tegemata, aga kindlasti millalgi võtan käsile. Sinul on igatahes väga maitsekas lahendus! Kust sa muide selle rohelise tooni leidsid, mis täpilisel proual on? Enamasti vildikad on puhtama rohelisega...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esiteks aitäh! :) Nende vildikate päritoluga on veidi keeruline, sest need on alles jäänud meil õpingutest ning täpsemalt enam ei mäleta, kust ostetud. Aga see konkreetne on Carioca Birello sarjast ning kiire guugeldamine leidis, et ehk on näiteks selles pakis (kuigi pildilt täpselt aru ei saa): http://kontoripood.ee/index.php?route=product/product&product_id=11772 Büroomaailmas on sama komplekt ka, aga kolm eurot kallim. Atsile tundub aga, et ta ostis neid värve ükshaaval.

      Kustuta
  4. Huvitav, kas neid saab ka sellise värviga teha, mis oleks suhupistmiskindel, st lahe oleks ju teha endale kööki ka sellised nukulised puulusikad :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlasti on selliseid värve olemas, aga ma ei oska hetkel miskit soovitada. Kõige targem oleks ilmselt mõnest kunstipoest küsida või uurida mõnelt värvitud puitnõude tootjalt (nt Avinurme Puiduaidast). Ilmselt sobiks ka mõne lakiga katmine, mis peaks värvi samuti kinnitama ja hooldust kannatama. Aga puulusikanukud köögis oleks väga mõnus idee! :)

      Kustuta
  5. No nii armas! Hakka või endalegi mängimiseks neid tegema :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muidugi tee, kes see ikka viltu vaatab selle peale! ;)

      Kustuta
  6. Jube lahedad tegelased! Iga kord, kui selliseid joonistamisoskust nõudvaid isetegemisi näen, mõtlen, et mul vist küll väla ei tuleks. Aga eks kunagi tuleb lihtsalt proovida, enne ju ei teagi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tead, selle asja nimi on oskuslik kopeerimine. :) Minul ka seda joonistusannet pole, aga kui pilt ees, siis õnnestub miskit aimata ning vahel ka juurde lisada.

      Kustuta