kolmapäev, 17. veebruar 2016

ideid lapse teiseks sünnipäevaks.

Tähtpäevadeks tehtavate kaunistuste puhul on minu jaoks oluline leida esmalt mõni toon või muster, mis kõnetaks ning seejärel kasvatada kõik selle ümber. See äratundmine võib tekkida väga eriskummalistest asjadest. Mirdi esimesel sünnipäeval leidsin näiteks endale ilusa pastelse lilla küünelaki, millega tahtsin kõik haakuma panna. Sel aastal võtsin nõuks õmmelda endale seelik ühest ammu meisterdamist oodanud roosade mummudega kangast, millest sai siis järjekordne suunanäitaja. Kõige iroonilisem selle asja juures on aga fakt, et mõlemal korral on algpõhjus jäänud sünnipäevamelust siiski kõrvale - eelmisel aastal läks nii kiireks, et küüntevärvimisele ei tasunud mõeldagi ning sel aastal taipasin seelikut selga pannes, et olin värvlil nööbid veidi valesti õmmelnud. Sellistel puhkudel olen õnnelik, et vähemalt mõned asjad on ehk korralikumalt ja pikemalt ette valmistatud ning ei jää ajanappuses olemata. Üheks selliseks on pidude puhul kõikvõimalikud tegevused ja mängud. Minu vaieldamatud lemmikud - aga seda te juba teate!
Mõtlesin, et panen siia kirja neli varianti, mis meil läbiviidud sai ning mis võiks ehk inspireerida kedagi teistki oma põnni sünnipäeva planeerimisel.


Sõnaraamat

Kaheaastased on enamasti vist sealmaal oma kõnearengus, et juba on sõnu ja vahvaid ütlusi, mida üles tähendada. Mõned neist on puhta geniaalsed, mida passiks ka sõnausele esitada (kes ikka viitsiks enam öelda "peavõru" kui saaks öelda "peu"), mõni neist vajaks sugulastele ja sõpradele lahtiseletamist, et ikka ükski sünnipäevalapse öeldu tõlkes kaduma ei läheks. Meie peres on näiteks täitsa normaalne, et riputakse jalgu kõigutades laua küljes ning ollakse veendunud, et käib tõsisemat sorti trennitegemine. Või kui Mirt peaks pakkuma kellelegi abi, siis reeglina ootab, et teda teenindataks. Ja seda peab iga endast lugupidav külaline ometigi mõistma!
Selline seinale riputatud sõnaraamatuleht annab ka konkreetse ajendi teha lapse öeldud asjadest vahekokkuvõte ning seeläbi jäädvustada need tuleviku tarbeks.


Peegliselfie

Selfie on tegelikult üks tobe sõna, aga seni kuni kõik maakeeli pakutud alternatiivid (isekuva, endel, enekas jne) kõlavad veel nõmedamalt, siis las ta olla. Igatahes, hoolimata kasutatavast väljendist, on tegu ühe mängulise tegevusega. Selleks on vaja vaid peeglit ning välja lõigatud näoosasid või aksessuaare, mida näiteks nätsuga saaks soovitud kohta kinnitada. Idee on selles, et detailid tuleks kleepida peeglile, ise seista piisavasse kaugusesse, et need vaadates asetuksid näos loogilisse kohta, ning seejärel klõpsata üks pilt või niisama imetleda ennast. Kui te hakkate välja lõikama kujusid, siis soovitan need teha miniatuursed, sest vastasel juhul peab näkku sobitamiseks seisma peeglile liiga lähedal. Ja mis kõige lahedam - lastele saab sedasi peeglile kinnitada ka näiteks nende lemmik muinasjutukangelasi ning lasta neil nii kelleksi kehastuda (vt Lumivalgekest).


Numbrimäng 

Kui täiskasvanud peegli ees ennast Punamütsikesena pikalt kujutleda ei jaksa, siis on neil võimalik kehastuda näiteks Siiri ja Viivi Sõnajalaks või Ewert and the Two Dragoniks. Just selline kahega seotud mäng oli meil vähe suuremate külaliste põhilõbustuseks. Äraarvamine toimus sarnaselt aastaarvumänguga, mida mängisime minu sünnipäeval - ikka kehakeeles seletades, häälitsedes ja ümisedes. Nii saab selgeks, et mesilasel on kaks magu või et naised pilgutavad silmi kaks korda tihemini kui mehed. Seda, mida kahega seotut meil veel selgitada tuli, saab näha ja allalaadida SIIT.


Videointervjuu

Mulle meeletult meeldib kuulata seda kaheaastast jõnglast, kes meil kodus ringi tatsab ning kunagi ühelegi küsimusele vastust võlgu ei jää. Seepärast otsustasime teha Mirdiga ühe väikese intervjuu, et ta võiks meid taas üllatada. Ja nii ka läks, sest kes oleks osanud arvata, et meie lapse nimi on tegelikult Anne või et suureks saadeks tahab ta oma täditütrele külla sõita! Loodetavasti saab videointervjuust meie peres sünnipäevaaegne traditsioon ning ma juba ootan, kuidas ta teeks ise järeldusi möödunud aasta meeldejäävamate seikade ning muu säärase kohta. Meie kahesele passisid hästi aga järgmised küsimused:

1. Mis su nimi on?
2. Kui vana sa oled?
3. Kes su sõbrad on?
4. Kuhu sa minna tahad?
5. Mis sa suureks saades teha tahad?
6. Mis sulle maitseb? Mis sa süüa tahad?
7. Mis sa emme ja issiga koos teed?
8. Kas sa laulda ka oskad?
9. Mis värvi pliiatsiga sa joonistada tahad?
10. Mis loom sulle meeldib?
11. Mis sa poest osta tahad?

Loomulikult ei saanud me vastuseid kõikidele küsimustele ja olime valmis veel suuremaks absurdsuseks (sest igapäevaselt on ta teatanud ka, et mänguväljakul kohatud lapse nimi oli Jope), aga ainuüksi selle protsessi läbitegemine on põnev mõlemale poolele. Ning vahepealsed vingerdamised annab sobivalt telgitaguse kirjeldamiseks video lõppu juurde lisada.

Ma ei tea, kuidas teil on, aga mulle tundub, et iga saabunud vanus on Mirdi puhul just see kõige mõnusam ja põnevam! Ning tema teod ja ütlused annavad nii palju ideid mängudeks ja tegevusteks, mida täiskasvanutegagi proovida. Inspireeriv elu on see lapsevanema elu!

Vaata ka ideid lapse esimeseks sünnipäevaks.


Pin It!

6 kommentaari:

  1. Vahva postitus! Mul just laste sünnipäevade hooaeg ees ootamas. Lugesin ka su esimese sünna posti läbi, nüüd pea ideid täis jälle, saan planeerima hakata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Mul ainult hea meel, kui sain veidi inspiratsiooni pakkuda, nii et mõnusat planeerimist! :)

      Kustuta
  2. Sul nii vahva teostus, nagu alati! :) Peaks proovima oma kahesega ka intervjuud teha. Meil sama teema, et ta räägib maad ja ilmad kokku ja oma süü kui usud kõike :D

    P.S. Lumivalgukese link ei avane

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muidugi tee, see on hea võimalus neid mõnusaid jutuajamisi jäädvustada :)

      Lingi parandasin nüüd enda arvates ära - loodetavasti avaneb! (Aitäh vihje ja toredate sõnade eest ka!)

      Kustuta
  3. Palju õnne Mirdile! Iga kord, kui sa järjekordsest sünnipäevapeost kokkuvõtte teed, mõtlen kadedusega, et järgmine kord püüan ise ka veidi paremini planeerida. Kahjuks läheb tavaliselt küll ni nagu alati, aga lapse puhul mõtlen küll, et tahaks tema sünnipäevad võimalikult meeldejääavaks muuta. Mulle meeldib iseäranis see videointervjuu idee - mida aasta edasi, seda geniaalsemaks vastused lähevad :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vähemalt on sul märkmik, kuhu plaane teha! ;) Aga tegelikult, eks see esimeste sünnipäevade kavandamine ole ikka rohkem vanemate ja suuremate külaliste pärast - ühe-kaheaastane tunneks rõõmu ka palju vähesemast. Videointervjuud soovitan tõesti kasutada. Meie oleme suhteliselt viletsad igapäevaelu jäädvustajad ning sellise formaadiga saab laps vähemalt aastas korra mälestuste jaoks filmilindile võetud.

      Kustuta