tee ise: vilditud päkapikusussid

Jube kummaline tunne on! Kui sa pole rohkem kui kolm aastat ajaveebi pidanud, siis kohati nagu ei oskakski seda enam. Kuidas ja millest ma üldsegi kirjutasin? Igatahes tekkis täna vastupandamatu vajadus siit tolm pühkida ja mõnest asjast ehk juttu teha ning viimaste aastate lemmikmeisterdused kokku koondada. Egas ma siis kõik need aastad päris käed rüpes pole istunud, eksole! Õnneks teevad mööduvad aastad inimest ka targemaks - nii et lubama ma sel korral ei hakka, et miski siin regulaarselt ilmub või kuidagi kindlat viisi olema hakkab. Aga no pöialt võin iseendale ikka hoida!

Millest siis nädal enne jõulukuud ikka alustada kui mitte päkapikkudest! Juba lapsepõlvest peale on mul teadmine, et detsembris käib suss ikka aknalaual, mitte kaminasimsile või aknalingile riputatult. Nii oli ka ainuõige, et aastate möödudes vahetas mu emme tehtud punase Laura nimega sussi välja mõni Mirdile omane tasapinnale paigutuv jalanõu. Algul käimiseks mõeldud kapukad leidsid niisiis loogilise käiguna tee ka päkapikke ootama. Ja kuigi algul tundus, et nende aknal passimise hetk jääb üürikeseks, sest pärast oma esimese üllatuse leidmist hüüdis laps õue: "Aitäh, aga rohkem pole vaja tulla, ühest asjast piisas küll!", siis nüüdseks on selge teadmine, mitu ööd peab veel ära magama, et päkapikud käima hakkaksid.

Kuna nende pesumasinas vilditud susside tegemine on imelihtne ja kõigile jõukohane, aga nii mõnigi aknaesine võib veel karjuvalt tühi olla, siis miks mitte nende valmistamise õpetust siingi jagada! Veel jõuab teha küll!

Vaja läheb: jalanõusid (näiteks plätusid) või lapikut šampoonipudelit, toidukilet, viltimisheiet, vanu sukkpükse, pesumasinat, kääre, nõela, lõnga, kaunistusi (nt viltkangast ja nööpe)

• Keera pudel või võimalikult madalaks surutud jalanõu kile sisse. Kasuta ainult sellised jalatseid mis kannatavad kuuma vett ega anna värvi! Kui soovid sussid aknalaua asemel jalga pista, vali kandja jalasuurusele paras asi kiletamiseks.
• Haruta heiet tokkide küljest lahti ja tõsta kihte nii, et need jookseksid vaheldumisi üksteisega risti. Huvitamava tulemuse saavutamiseks võid kasutada ka erinevaid värve, näiteks viltida esimese kihi teist tooni, et hiljem see justkui moodustaks voodri. (Samas pea meeles, et tumedam toon võib anda värvi ka heledamale.) Mida rohkem viltimisheiet kasutad, seda paksemad ja vastupidavamad sussid saad. Rebasesussid on sisetallapikkusega 25 cm ja selleks on kasutatud u 140 g viltimisheiet.
• Alusta susside heide sisse keeramist kihtide kaupa. Jälgi hoolikalt, et tulemus saaks igast servast ühtlane. 
• Topi saadud puntrad sukkpükstesse ja tee neile peale sõlmed, et midagi ei pudeneks pestes laiali. Vaata, et mõlemad pambud oleksid samasuured. Pese neid pesumasinas 90 kraadi juures.

• Lõika maha sukkpükste sõlmed ja hakka neid harutama susside küljest lahti. Selleks tegevuseks läheb vaja jõudu ja erandkorras ka kääre. 
• Püüa aimata, mis pidi on susside sees peidus jalanõud ja lõika seejärel ettevaatlikult õigesse kohta sisse väikesed augud. Sikuta kiletatud jalanõud välja ja lõika sussidesse sisenemise augud ühtlaseks. Lase sussidel kuivada.
• Tee üle augu servade pisteid, et saavutada veel kenam ja siledam tulemus. 
• Õmble, kinnita ja tiki sussidele põsed, kõrvad, nina, vurrud jms. Kui kasutad susse kandmiseks, kinnita taldadele kangaliimiga nahatükid. Need takistavad libisemist.

Rebasesusside meisterdus ilmus 2016. aasta novembri Nipiraamatus.