tee ise: vineerist ja knopkadest pilt

Et ignoreerida fakti pikast pausist postituste vallas, tuleb naasta suure hurraaga. Seda ma plaanin ka teha, sest viimaks sain eile valmis magamistoa seinakaunistuse, mille mõtteid juba poole aasta jagu peas olen veeretanud. Ja kuigi valmimise teekond oli mõnevõrra valuline (suutsin tekitada peopessa tegemise käigus suure villi), siis tulemus sai ligilähedane mõeldule.

Mulle meeldivad väga need praegusel ajal popid galeriilahendused paljudest piltidest, plakatitest, kirjutistest ja muust raamides üksteise kõrvale seinale asetatuna. Kahjuks ei sobi see variant aga meie elamisse, sest tühja sirget pinda on meie kodus võrdlemisi vähe. Seda eriti magamistoas. 

Ma olen püüdnud lähtuda kunagi kuuldud mõttest, et riputa oma seinale ainult need asjad, milleta sa elada ei suuda. Või siis veidi seda tõlgendades - need, millega näed end elamas aastaid. Ja kui panna üles midagi ajutisemat, olgu see lihtsalt teisaldatav ning vähekulukas. Niisiis otsustasingi leida kasutust ühele vanale vineerijupile, mis ühe kapi kordategemisest alles seisis ning valgetele knopkadele, mis aastaid sahtlis kasutamist ootasid.

Vaja läheb: sobivate mõõtmetega alusplaati (mina kasutasin vineeri, kuid oluliselt vähem vaeva nõuavad näiteks pappkasti küljed, kork, PVC vms pehmem materjal), värvi, pintslit, kangakriiti, knopkasid ning vineeri puhul liivapaberit, naasklit ja haamrit.

Vineeri puhul on oluline käia aluse mõlemad küljed ning servad liivapaberiga üle. Nii ei jää ükski pind värvi all turritama ega hõõru ka seina vastu. Värviks tahtsin ma kasutada seda lõppu, mis jäi alles köögi seina värvimisest. Ootamatult otsustas värv vineeril aga tooni muuta, mistõttu katsin teise kihi tavaliste akrüülidega. Edasi oli vaja oodata vaid kuivamist ning seejärel võis alustada ettevalmistustega lõpptulemuse saavutamiseks. Sõna sobiva kirjatüübi saamiseks võib teha kahte moodi - kas usaldada enda käekirja (mida tegin mina) või leida endale internetist sobiv font, ning sellega kirjutatu printida või kopeerida paberile. Viimasel juhul tuleb jälgida, et kiri oleks alusele sobivas suuruses ning seejärel asetada see põhjale. Läbi paberi on hea markeerida joonimööda knopka otsa või naaskli torgetega sama sõna alusele. Isekirjutades saab teksti värvile hästi kangakriidiga ning kustutamiseks ja paranduste tegemiseks piisab vaid hõõruda veidi kuiva kangaga.

 

Pehmema alusmaterjali puhul on edasine lihtne - tuleb knopkad mööda jooni paika vajutada. Vineeri puhul kasutasin mina naasklit ja haamrit, mille abiga toksisin knopkadele ette väikesed augud. Nii oli neid lihtsam läbi puidu suruda. Knopkat otse haamriga ma ei soovita lüüa, sest see kipub minema viltu ning muutub kasutuskõlbmatuks. Samuti peab jälgima, et ette tehtud auk poleks liiga suur, sest muidu ei püsi knopka kinni. Kui vaja lõpus veidi jõudu rakendada, siis surumiseks kasutasin mina laia kustutuskummi - see oli sõbralik nii knopkapea kui minu käte vastu.

Edasi tuleb lisada vaid sobivad kinnitused riputamiseks ja ongi valmis!

Kui keegi nüüd mõtleb, et miks me endale kirjutasime seina peale sellise tobeda ja üldse mitte isegi ilusakõlalise sõna, siis veidi võivad tagamaad avada lausejupid: siin, st kohal; siin on hea; Dima bõl sdes me oleme siin. 

Mis toredat teil seintel ripub ja mille järgi te riputamissobilikku valite?

(Muide, õigepea on oodata ka väga magusat postitust.)