kodu: magamistuba

On järjekordne hetk piiluda pisut meie koduseinte vahele. Vaatasin, et viimati tegime tiiru pool aastat tagasi köögis, mis on ikka häbiväärselt kaua aega tagasi. Kus juures ma tunnistan, et seekordne jagamine on vägagi vajalik, sest mu ideed kodu korrastamisel ongi jäänud magamistuppa toppama. Viimane aeg edasi liikuda ning mitte lasta enam sellist pikka vahemikku tekkida.



Magamistuba asub meil korterisse sisenedes kõige tagumises nurgas ning pakub alati teatava üllatusmomendi. Esiteks seepärast, et esmapilgul veidi märkamatus kohas asub veel üks ruum ning teiseks on ta tunduvalt suurem kui arvata võiks. Just sellise ahaa-ilmega astusime nii meie sinna esimest korda kui teevad ka enamus külalisi.
Enne meid oli magamistuba üpris süngevõitu ja seda ei saa ikka ühele katusekorterile lubada. Nii oli meil mõttes, nagu iga teise toa puhulgi, tuua heledate toonide näol sisse valgust. Seda, kuidas ja miks sai magamistoa sein heeringasaba mustriga roheline, saab lugeda siit. Ja kui ma toona mõlgutasin mõtteid selle üle värvimisest, siis nüüdseks olen selle peast välja visanud.



Kuigi ruumi on magamistoas üpris palju, siis oma igast suunast nurgelisuse juures oli sinna raske leida sobivat mööblit. Meie vanast kodust ei olnud just palju asju kaasa võtta, mistõttu otsustasime mugavuse ja rahalise kokkuhoiu huvides seada sammud IKEAsse. Ilmselt on pooltel skandinaavlastel ja eestlastelgi kodus need samad Hemnes-sarja mööblitükid, aga samas on see mõistetav - need on täispuidust, rahakotisõbralikud ning oma ajatu joonega sobituvad vägagi eriilmelistesse kodudesse.

 

Magamistuba ise asetseb meil minu hinnangul idas (Atsi meelest pigem kirdes - keefir-kefiir, eksole) ning samas suunas on ka ainus aken. Mulle meeldib, et hommikuti saab ärgata päikesega ning õhtul pugeda teki alla kodu kõige pimedamas nurgas. Akna taga kõrguvad puud, mis kahjuks varsti mahavõtmisele lähevad, aga ma püüan end lohutada mõttega, et siis on toas rohkem valgust. Hetkel ajavad asja ära aga piimja klaasiga lambipirni kujuga kuplid.



Seintel ripub meil hetkel täpselt üks vineerist ja knopkadest tehtud maal, millest kirjutasin mõni aeg tagasi siin. Rohkemaks pole lihtsalt ruumi, kuigi ühe foto idee kummitab mul peas küll.
Kui enamuse mööblist saime magamistuppa ülelahe, siis kapiga oli hoopis keerulisem lugu. Olime valinud samast sarjast välja ka ühe variandi, mis, nagu kohale jõudes selgus, oli täitsa läbi müüdud. Peaaegu pool aastat elasime riidestange otsas, sest selliste kitsaste mõõtmetega asendust oli raske leida. Ei olnud teiseringipoodides ega uuteski. Ühte kasutatut käisime kuulutuse peale kaemas, aga sellele piisas näpuga hoo andmisest, et oleks kokku vajunud. Ats oleks eelistanud garderoobkappi, aga mulle tundusid maast laeni kõrguvad uksed liiga massiivsed ning ruumi kitsendavad.
Siis tuli meile appi aga köögivalmistaja, keda olen siin ennegi kiitnud. Tänu nende tegutsemisele saime omale Rootsist kasutatud kapi, mida kõige alguses piielnud olime.



Kapiuste sisekülgedele oleme teinud aga mitmeid täiendusi. Kõige olulisemaks neist on muidugi peegel, sest kaua sa ikka viitsid lipata esiku ja magamistoa vahet, et veenduda sobivuses. Vastasmajanaabritele aluspesus joostes niisama nalja ka ei viitsi väga teha. Seina peale meil säärast ei mahtunud ning uste väliskülgedel pole ma peegleid kunagi väga armastanud. Niisiis jäi üle see ära peita. Sõprade käest saime tüki, mille lasime parajaks lõigata ning seejärel kinnitasime teipidega uksele. Ja nagu hiljuti juttu on olnud, siis kapis ripuvad ka uksenuppudest nagi küljes kaelakeed, leivavormis käevõrud ning pulgal lipsud ja püksirihmad.



Selline see magamistuba meil on. Küllaltki valmis, aga äratuskella, lugemislambi ja vaibata. Ning et ma oma lugejaid ei püüaks petta, siis piltidelt on välja jäänud ka Mirdi voodi, mis asub kummutitest vasakul, kuid peaks peagi leidma tee tema enda tuppa. Selle asemele oleks vaja mõnda kirstumoodi asjandust või madalat kappi voodipesu hoidmiseks. Siis saaks ka kapi otsas olevatest punutud kastidest lahti, mis ühtpidi on elamises armsad, kuid tekitavad tohutul kombel prahti.

Kommentaarid

  1. Mina olen ka pikka aega maadelnud peegli probleemiga. Praegu on kodus peegel hoopis mänguköögi tagaseinaks. Olgem ausad, mitte just kõige mugavam koht enda vaatamiseks :P Aga kapiukse siseküljele... no miks ma küll ise pole selle mõtte peale varem tulnud! Aitäh idee eest, nüüd tuleb vaid teoks teha. Meil kapp samast sarjast, niiet hea kohe näha SU piltidelt, kuidas olema hakkaks. Kas peegel püsib teibiga muidu ilusti üleval? Mul on koguaeg tunne, et peegliklaas on nii raske, et vajab tõhusamat kinnitust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks meil see uksele avalduva raskuse kartus oli, aga seni (juba kolm pikka kuud) on täitsa paigal püsinud ja kannatanud ka Mirdi pidevat ukse kiigutamist. (Peaks nüüd ilmselt kolm korda üle vasaku õla sülitama.) Jätsime panemata alumise tüki lihtsalt. Kinnitatud on kahepoolse teibiga (Tesa Ultra Strong) nii, et all ja üleval ääres jooksis see terves ulatuses ning külgedel u 40 cm pikkuses. Samuti oleme pannud sama teibiga peegli vannituppa, mis tähendab, et peab vastu ka näiteks niiskusele.
      Ühesõnaga, soovitan soojalt. Nii ei pea enam mänguköögi taga ka küürutama :)

      Kustuta
  2. Imetlusväärselt hea maitsega inimene oled, Laura! Ma oleks vist üsna hädas, kui peaksin kunagi ette võtma enda kodu sisekujunduse. Ja arvatavasti istuks nina vastu Pinteresti. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh isver, kui ilus kompliment, aitäh! :) Ma tunnen end meelitatult, aga eks ma ikka ammutan ka inspiratsiooni igalt poolt (parim sõber Pinterest!). Nii vist selginebki oma maitse paremini. Samas variante, mis ägedad on, on mitmeid. Loodetavasti tuleb kunagi võimalus kuskil mujal ka midagi katsetada :)

      Kustuta

Postita kommentaar